Adhikarana pramehanidAnam (1) · Śloka 1
atha pramēha-pramēhapiḍakānidānam |
āsyāsukhaṁ svapnasukhaṁ dadhīni grāmyaudakānūparasāḥ payāṁsi |
navānnapānaṁ guḍavaikr̥taṁ ca pramēhahētuḥ kaphakr̥cca sarvam ||1||
(ca. ci. a. 7) |
View original
अथ प्रमेह-प्रमेहपिडकानिदानम् |
आस्यासुखं स्वप्नसुखं दधीनि ग्राम्यौदकानूपरसाः पयांसि |
नवान्नपानं गुडवैकृतं च प्रमेहहेतुः कफकृच्च सर्वम् ||१||
(च. चि. अ. ७) |
candrōdayapraṇayapīvaradugdhasindhupūrabhramaṁ vahati yadguṇakīrtigucchaḥ| tēna vyadhāyi guruṇā vijayēna śiṣyaprēmṇā'śmarīrugavadhērmadhukōṣabandhaḥ||1|| śrīkaṇṭhadattabhiṣajā gurubhaktilēśādārabhyatē prabhr̥ti samprati mēharōgāt| sūktīrvicintya madhuśīkaramudgirantīṣṭīkākr̥taḥ katipayasya tadīyaśēṣaḥ||2|| aśmarīrōgānantaraṁ bastivikr̥tisāmyāt pramēhanidānamucyatē– āsyāsukhamityādi| āsyā upaviṣṭasya cēṣṭōparamaḥ, tēna kr̥taṁ sukhamāsyāsukham; ēvaṁ svapnasukhamiti draṣṭavyam| tēnāsanādidōṣādāsyāduḥkhaṁ svapnaduḥkhaṁ vā na pramēhahētuḥ| guḍavaikr̥tamiti guḍavikārāḥ śarkarādayaḥ tathā guḍakr̥tāśca bhakṣyāḥ| pramēhahētuḥ kaphakr̥cca sarvamityanuktahētusaṅgrahārthamuktam| ēṣa sādhāraṇō hētuḥ pramēhasya; viśēṣahētustu carakē nidānasthānē– ‘hāyanakōddālaka’ ityādinā kaphajasya, ‘uṣṇāmlalavaṇa’ ityādinā pittajasya, ‘kaṭutiktakaṣāya’ (ca. ni. a. 4) ityādinā vātajasyābhihitaḥ| ētēna sāmānyahētusahitō viśiṣṭahētuḥ kaphajādipramēhasya| kiñca kaphajanidānamapyētadāsyāsukhādi bōddhavyam||1||
Adhikarana pramehasamprAptiH (2-3) · Śloka 3
mēdaśca māṁsaṁ ca śarīrajaṁ ca klēdaṁ kaphō bastigataḥ pradūṣya |
karōti mēhān samudīrṇamuṣṇaistānēva pittaṁ paridūṣya cāpi ||2||
kṣīṇēṣu dōṣēṣvavakr̥ṣya dhātūn sandūṣya mēhān kurutē'nilaśca |
sādhyāḥ kaphōtthā daśa, pittajāḥ ṣaḍ yāpyā, na sādhyaḥ pavanāccatuṣkaḥ ||3||
samakriyatvādviṣamakriyatvānmahātyayatvācca yathākramaṁ tē |
(ca. ci. a. 6) |
View original
मेदश्च मांसं च शरीरजं च क्लेदं कफो बस्तिगतः प्रदूष्य |
करोति मेहान् समुदीर्णमुष्णैस्तानेव पित्तं परिदूष्य चापि ||२||
क्षीणेषु दोषेष्ववकृष्य धातून् सन्दूष्य मेहान् कुरुतेऽनिलश्च |
साध्याः कफोत्था दश, पित्तजाः षड् याप्या, न साध्यः पवनाच्चतुष्कः ||३||
समक्रियत्वाद्विषमक्रियत्वान्महात्ययत्वाच्च यथाक्रमं ते |
(च. चि. अ. ६) |
kaphapittavātajamēhānāṁ kramēṇa samprāptimāha– mēda ityādinā| atra kaphajā ēva mēhā bhūyastvēna sādhyatvēna ca ādāvucyantē| tānēvēti mēdōmāṁsaśarīrajaklēdān| uṣṇairiti uṣṇavīryasparśairdravyaiḥ| kṣīṇēṣu dōṣēṣviti pravr̥ddhatvēnaiva kṣīṇēṣu, na tu samānāpēkṣayā kṣīṇēṣu; anēna vr̥ddhē kaphē pittē vā yō vāyurlaṅghanādinā kramēṇa vr̥ddhō bhavati, sa nēhāsādhyamēhacatuṣṭayaprakaraṇē vivakṣita iti sūcyatē| tatra hi cikitsāvidhānāt sādhyatvamasti| yaduktam– “yā vātamēhān prati pūrvamuktā vātōlbaṇānāṁ vihitā kriyā sā| vāyurhi dhātuṣvatikarṣitēṣu kupyatyasādhyān prati nāsti cintā||” (ca. ci. a. 6) iti| dōṣēṣviti kaphapittēṣu, dvayōśca bahuvacanaṁ vyaktyapēkṣayā bahutvāt| avakr̥ṣyēti bastimukhaṁ nītvā| dhātūniti vasāmajjaujōlasīkākhyān| samakriyatvāditi kaphasya dōṣasya dūṣyasya ca mēdaḥprabhr̥tēḥ samānatvāt kaṭutiktādikriyāyāḥ| atra vyādhimahimnā tulyadūṣyatā sādhyatāyā hētuḥ| tēna “na ca tulyaguṇō dūṣyō na dōṣaḥ prakr̥tirbhavēt|” (ca. sū. a. 11) iti carakavacanaṁ kaṣṭasādhyatārthaṁ nōdbhāvanīyam| yaduktam– “jvarē tulyartudōṣatvaṁ pramēhē tulyadūṣyatā| raktagulmē purāṇatvaṁ sukhasādhyasya lakṣaṇam||” iti| viṣamakriyatvāditi pittasya pramēhapradhānadūṣyasya ca mēdaḥprabhr̥tēścānyōnyaviparītakriyatvāt; pittaharaṁ hi madhurādi mēdaskaraṁ, mēdōharaṁ ca kaṭukādi pittakaramiti kriyāvaiṣamyam; atra vyādhisvabhāvō hētuḥ, tēnānyēṣu vyādhiṣu parasparaviruddhadōṣadūṣyasaṁsargē'pyubhayapratyanīkabhēṣajavidhiravirōdhīti| mahātyayatvāditi majjādigambhīradhātvapakarṣakatvēna bahuvyāpattikaratvāt; āśukāritvāditi īśānaḥ| cakārāt viṣamakriyatvaṁ ca vātajānāṁ samuccīyatē||2-3||
Adhikarana pramehANAM doShadUShyasa~ggrahaH (4) · Śloka 4
kaphaḥ sapittaḥ pavanaśca dōṣā mēdō'sraśukrāmbuvasālasīkāḥ |
majjā rasaujaḥ piśitaṁ ca dūṣyāḥ pramēhiṇāṁ viṁśatirēva mēhāḥ ||4||
(ca. ci. a. 6) |
View original
कफः सपित्तः पवनश्च दोषा मेदोऽस्रशुक्राम्बुवसालसीकाः |
मज्जा रसौजः पिशितं च दूष्याः प्रमेहिणां विंशतिरेव मेहाः ||४||
(च. चि. अ. ६) |
sarvamēhānāṁ dōṣadūṣyasaṅgrahamāha– kapha ityādinā| vasā māṁsasnēhaḥ, sarvadēhasnēha ityanyē| lasīkā udakaviśēṣaḥ| yathāha carakaḥ– “yattu māṁsatvagantarē udakaṁ tallasīkāśabdaṁ labhatē|” (ca. śā. a. 7) iti| rasauja iti rasaśca ōjaśca iti dvandvaḥ| ōjaścātrārdhāñjaliparimitaṁ ślēṣmarūpaṁ; yaduktam– “ślēṣmalasyaujasō'rdhāñjaliḥ parimāṇam|” (ca. śā. a. 7) iti; natvaṣṭabindvātmakaṁ, tasya bhraṁśēna maraṇābhidhānāt| nanu, rasa ēvaujō rasauja iti kutō na kalpyatē? rasō'pyōjaḥśabdēnōcyatē; yaduktam– “tasmin kālē pacatyagniryadannaṁ kōṣṭhamāgatam| malībhavati tat prāyaḥ kalpatē kiñcidōjasē||” (ca. ci. a. 8) iti; ōjasē iti rasāyētyarthaḥ| naivam, ōjasō hi madhumēhē dūṣyatvēnōktatvāt, ōjaḥśabdōpādānavaiphalyācca| yadyapyatra bahūni mēdaḥprabhr̥tīni dūṣyatvēnōcyantē, tathā'pi pūrvaṁ mēdōmāṁsaśarīrajaklēdānāṁ sarvamēhēṣvavaśyambhāvidūṣyatvēna pr̥thagabhidhānam| majjādayastu mēhaviśēṣē dūṣyāḥ| tadyathā– lasīkāvasāmajjaujāṁsi vātikē, na paittikē, na ślaiṣmikē| īśānaḥ punarāha– rasaraktaśukrāṇi sarvamēhēṣu kadācit duṣyantē, na tvavaśyamiti| kiñca sarvamēhānāmēva dōṣatrayajanyatvaṁ sakaladūṣyāśrayitvaṁ ca ‘kaphaḥ sapittaḥ’ ityādinōpadarśyatē| mēdōmāṁsādīni tu atyantadūṣyōpadarśanārthaṁ pr̥thaguktāni| yataścarakē'pi kiyantaḥśirasīyādhyāyē sakalamēhavācakamadhumēhakathanē dōṣatrayaprakōpō'bhihitaḥ| tathāhi– “samārutasya pittasya kaphasya ca muhurmuhuḥ| darśayatyākr̥tiṁ gatvā kṣayamāpyāyyatē punaḥ||” (ca. sū. a. 17) iti| tathā suśrutō'pyāha– “vātapittamēdōbhiranvitaḥ ślēṣmā mēhān janayati|” (su. ni. a. 6) ityādi| kaphādīnāṁ dvyulbaṇādisaṁsargasyānantyēna sarvamēhāvasthāviśēṣēṇa madhumēhēna ca saṅkhyādhikyaprasaṅganirāsāyāvadhāraṇārthamāha– viṁśatirēva mēhā iti||4||
Adhikarana pramehapUrvarUpam (5) · Śloka 5
dantādīnāṁ malāḍhyatvaṁ prāgrūpaṁ pāṇipādayōḥ |
dāhaścikkaṇatā dēhē tr̥ṭ svādvāsyaṁ ca jāyatē ||5||
View original
दन्तादीनां मलाढ्यत्वं प्राग्रूपं पाणिपादयोः |
दाहश्चिक्कणता देहे तृट् स्वाद्वास्यं च जायते ||५||
pūrvarūpamāha– dantādīnāmityādi| ādiśabdēna nayanatālukarṇādīnāṁ grahaṇam| yaduktaṁ suśrutē– ‘tālugalajihvādantēṣu malōtpattiḥ|’ (su. ni. a. 6) iti| atra ca malabhūyastvaṁ mēdōdōṣāt| cikkaṇatā dēhē mēdaḥkaphaduṣṭēḥ| atra cakārāt suśrutōktakēśajaṭilībhāvanakhātivr̥ddhī bōdhyē| ētacca vyādhiviśēṣaniyatamēva, yēnānyatra, vidyamānā'pi kaphamēdōduṣṭiḥ naivaṁ kartuṁ kṣamā||5||
Adhikarana pramehasAmAnyalakShaNam (6) · Śloka 6
sāmānyaṁ lakṣaṇaṁ tēṣāṁ prabhūtāvilamūtratā |
dōṣadūṣyāviśēṣē'pi tatsaṁyōgaviśēṣataḥ ||6||
mūtravarṇādibhēdēna bhēdō mēhēṣu kalpyatē |
(vā. ni. a. 10) |
View original
सामान्यं लक्षणं तेषां प्रभूताविलमूत्रता |
दोषदूष्याविशेषेऽपि तत्संयोगविशेषतः ||६||
मूत्रवर्णादिभेदेन भेदो मेहेषु कल्प्यते |
(वा. नि. अ. १०) |
sāmānyalakṣaṇamāha– sāmānyamityādi| prabhūtētyādi prabhūtamūtratvaṁ dūṣyadravadhātusambandhāt āvilatvaṁ dōṣadūṣyasaṁsargāt| nanu, kathaṁ kaphēna daśa, pittēna ṣaḍityādivyavasthā? yataḥ kāraṇabhēdāt kāryabhēda ityāśaṅkyāha– dōṣadūṣyāviśēṣē'pi tatsaṁyōgaviśēṣata iti| tēṣāṁ dōṣadūṣyāṇāmutkarṣāpakarṣakr̥tāt saṁyōgabhēdādbhēdō mēhēṣu bhavati| yathā– pañcānāṁ varṇānāṁ śvētakr̥ṣṇapītalōhitaśyāvānāṁ saṁyōgabhēdādanēkapiṅgalapāṭalādibhēdāḥ| suśrutē'pyuktam– “yathā pañcānāṁ varṇānāmutkarṣāpakarṣakr̥tēna saṁyōgaviśēṣēṇa kapilādinānāvarṇōtpattirēvaṁ dōṣādisaṁsargānmēhānāṁ nānātvam|” (su. ni. a. 6) iti| saṁyōgabhēdapratītiḥ kuta ityata āha– mūtrētyādi| mūtravarṇādibhēdaṁ dr̥ṣṭvā kāraṇānāṁ samānānāṁ bhēdaḥ kalpanīyaḥ, yathā– mr̥dādikāraṇakalāpasyābhēdē'pi kumbhakārādisaṁyōgabhēdādudañcanādiprapañcabhēdaḥ| nanu, udañcanādau kumbhakārādiprayatnabhēdāt saṁyōgabhēdaḥ, atra tu kaḥ saṁyōgabhēdahētuḥ? ucyatē– tattadāhārādikamadr̥ṣṭaṁ ca bhavatītyadōṣaḥ||6||–
Adhikarana udakameha-ikShumeha-sAndrameha-surAmeha-piShTameha-shukrameha-sikatAmeha-shItameha-shanairmeha-lAlAmehalakShaNam (7-12) · Śloka 12
acchaṁ bahu sitaṁ śītaṁ nirgandhamudakōpamam ||7||
mēhatyudakamēhēna kiñcidāvilapicchilam |
ikṣō rasamivātyarthaṁ madhuraṁ cēkṣumēhataḥ ||8||
sāndrībhavēt paryuṣitaṁ sāndramēhēna mēhati |
surāmēhī surātulyamuparyacchamadhō ghanam ||9||
saṁhr̥ṣṭarōmā piṣṭēna piṣṭavadbahalaṁ sitam |
śukrābhaṁ śukramiśraṁ vā śukramēhī pramēhati ||10||
mūrtāṇūn sikatāmēhī sikatārūpiṇō malān |
śītamēhī subahuśō madhuraṁ bhr̥śaśītalam ||11||
śanaiḥ śanaiḥ śanairmēhī mandaṁ mandaṁ pramēhati |
lālātantuyutaṁ mūtraṁ lālāmēhēna picchilam ||12||
(vā. ni. a. 10) |
View original
अच्छं बहु सितं शीतं निर्गन्धमुदकोपमम् ||७||
मेहत्युदकमेहेन किञ्चिदाविलपिच्छिलम् |
इक्षो रसमिवात्यर्थं मधुरं चेक्षुमेहतः ||८||
सान्द्रीभवेत् पर्युषितं सान्द्रमेहेन मेहति |
सुरामेही सुरातुल्यमुपर्यच्छमधो घनम् ||९||
संहृष्टरोमा पिष्टेन पिष्टवद्बहलं सितम् |
शुक्राभं शुक्रमिश्रं वा शुक्रमेही प्रमेहति ||१०||
मूर्ताणून् सिकतामेही सिकतारूपिणो मलान् |
शीतमेही सुबहुशो मधुरं भृशशीतलम् ||११||
शनैः शनैः शनैर्मेही मन्दं मन्दं प्रमेहति |
लालातन्तुयुतं मूत्रं लालामेहेन पिच्छिलम् ||१२||
(वा. नि. अ. १०) |
atra kaphasya śvētaśītamūrtapicchilācchasnigdhagurumadhurasāndraprasādamandēṣu guṇēṣu madhyē kutracit kiñcidguṇaprakarṣādudakamēhādayō daśa dr̥śyanta ityāha– acchamityādi| sāndraprasādastu ēka ēva guṇō gaṇanīyaḥ, sāndramēhavyapadēśastvēkadēśēna bhaviṣyatīti| ētaiśca śvētādibhirguṇairvyastaiḥ samastaiśca yōgāddaśa mēhā na tu yathākramaṁ, “yēna guṇēnaikēnānēkēna vā bhūyastaramupasr̥jyatē tatsamākhyaṁ gauṇaṁ nāmaviśēṣaṁ prāpnōti|” (ca. ni. a. 4) iti carakavacanāt| naca yathā daśabhirguṇairdaśa mēhān karōti tathā saṁsargavikalpāntarēṇāparānapi kutō na karōtītyāśaṅkanīyaṁ, bhāvasvabhāvasyāparyanuyōjyatvāt, adr̥ṣṭakalpanāyāścānarhatvāt| tatra śvētācchaśītairguṇairudakamēhaḥ; madhuraśītābhyāmikṣumēhaḥ; sāndrapicchilābhyāṁ sāndramēhaḥ; acchēna pittānurāgiṇā surāmēhaḥ; śuklēna piṣṭamēhaḥ, atra piṣṭavadityālēpanapiṣṭavat; śvētasnigdhābhyāṁ śukramēhaḥ; atra śukrābhamiti sarvamēva mūtraṁ śukratulyaṁ, śukramiśraṁ vēti śukrābhaśukramiśraṁ; vāstavaśukramiśratvē tu kaphajasyāpyasādhyatvaṁ syāditi; vāpyacandrastu śukrasya mūtrēṇa guṇakr̥taṁ sādr̥śyaṁ, śukramiśraṁ vēti ca śukraguṇānāṁ saṁyuktasamavāyāt mūtrē darśanamityāha; sāndramūrtābhyāṁ sikatāmēhaḥ, atra mūrtāṇūniti mūrtān kaṭhinān, aṇūn alpān; malāniti bahuvacanaṁ dōṣāṇāmavayavabahutvāt, jātyākhyāyāmēkasmin bahuvacanamiti vāpyacandraḥ, malō'tra prakaraṇāt kaphaḥ; gurumadhuraśītaiḥ śītamēhaḥ; mandamūrtābhyāṁ śanairmēhaḥ; picchilēna lālāmēhaḥ| carakē surāmēhasthānē sāndraprasādamēhaḥ paṭhitaḥ, tathā piṣṭamēhaḥ śuklamēhaśabdēna, tēnaiva śītamēhalālāmēhau paṭhitau, pittajaśca kālamēhaḥ; suśrutastu carakōktaśītamēhalālāmēhayōḥ sthānē phēnamēhalavaṇamēhau, kālamēhasthānē cāmlamēhaṁ paṭhitavān| sāmañjasyaṁ cātra nāstyēva, parasparalakṣaṇasaṁvādābhāvāt. smr̥tirdvaidhavat sarvaṁ pramāṇam||7-12||
Adhikarana kShArameha-nIlameha-kAlameha-hAridrameha-mA~jjiShThameha-raktamehalakShaNam (13-14) · Śloka 15
gandhavarṇarasasparśaiḥ kṣārēṇa kṣāratōyavat |
nīlamēhēna nīlābhaṁ kālamēhī masīnibham ||13||
hāridramēhī kaṭukaṁ haridrāsannibhaṁ dahat |
visraṁ māñjiṣṭhamēhēna mañjiṣṭhāsalilōpamam ||14||
visramuṣṇaṁ salavaṇaṁ raktābhaṁ raktamēhataḥ |15|
(vā. ni. a. 10) |
View original
गन्धवर्णरसस्पर्शैः क्षारेण क्षारतोयवत् |
नीलमेहेन नीलाभं कालमेही मसीनिभम् ||१३||
हारिद्रमेही कटुकं हरिद्रासन्निभं दहत् |
विस्रं माञ्जिष्ठमेहेन मञ्जिष्ठासलिलोपमम् ||१४||
विस्रमुष्णं सलवणं रक्ताभं रक्तमेहतः |१५|
(वा. नि. अ. १०) |
pittāttu ṣaḍbhiḥ pittaguṇaiḥ kṣāranīlakālapītalōhitavisrairyathākramaṁ kṣāramēhādayaḥ ṣaṭ, tān gandhavarṇarasasparśairityādinā darśayati– gandhētyādi| nīlābhamiti cāsapakṣaprabhaṁ, cāsaḥ ‘svarṇacūḍa’ iti lōkē khyātaḥ; kvacit ‘ṭāksanā cāsaḥ’ iti gadādharaḥ, tatpakṣaśca snigdhanīlō bhavati| dahaditi mūtraviśēṣaṇam| ‘dahan’ iti pāṭhāntarē dāhamanubhavan puruṣaḥ||13-14||–
Adhikarana vasAmeha-majjameha-kShaudrameha-hastimehalakShaNam (15-17) · Śloka 17
vasāmēhī vasāmiśraṁ vasābhaṁ mūtrayēnmuhuḥ ||15||
majjābhaṁ majjamiśraṁ vā majjamēhī muhurmuhuḥ |
kaṣāyaṁ madhuraṁ rūkṣaṁ kṣaudramēhaṁ vadēdbudhaḥ ||16||
hastī matta ivājasraṁ mūtraṁ vēgavivarjitam |
salasīkaṁ vibaddhaṁ ca hastimēhī pramēhati ||17||
(vā. ni. a. 10) |
View original
वसामेही वसामिश्रं वसाभं मूत्रयेन्मुहुः ||१५||
मज्जाभं मज्जमिश्रं वा मज्जमेही मुहुर्मुहुः |
कषायं मधुरं रूक्षं क्षौद्रमेहं वदेद्बुधः ||१६||
हस्ती मत्त इवाजस्रं मूत्रं वेगविवर्जितम् |
सलसीकं विबद्धं च हस्तिमेही प्रमेहति ||१७||
(वा. नि. अ. १०) |
vātēna yathākramaṁ vasāmajjaujōlasīkābhiryathākramaṁ vasāmēhādayaḥ; tānāha– vasētyādi| ayaṁ vasāmēhaḥ suśrutē sarpirmēhanāmnā, kṣaudramēhaścarakē madhumēhanāmnā paṭhitaḥ||15-17||
Adhikarana pramehopadravAH (18-20) · Śloka 20
avipākō'ruciśchardirnidrā kāsaḥ sapīnasaḥ |
upadravāḥ prajāyantē mēhānāṁ kaphajanmanām ||18||
bastimēhanayōstōdō muṣkāvadaraṇaṁ jvaraḥ |
dāhastr̥ṣṇā'mlikā mūrchā viḍbhēdaḥ pittajanmanām ||19||
vātajānāmudāvartaḥ kampahr̥dgrahalōlatāḥ |
śūlamunnidratā śōṣaḥ kāsaḥ śvāsaśca jāyatē ||20||
(vā. ni. a. 10) |
View original
अविपाकोऽरुचिश्छर्दिर्निद्रा कासः सपीनसः |
उपद्रवाः प्रजायन्ते मेहानां कफजन्मनाम् ||१८||
बस्तिमेहनयोस्तोदो मुष्कावदरणं ज्वरः |
दाहस्तृष्णाऽम्लिका मूर्छा विड्भेदः पित्तजन्मनाम् ||१९||
वातजानामुदावर्तः कम्पहृद्ग्रहलोलताः |
शूलमुन्निद्रता शोषः कासः श्वासश्च जायते ||२०||
(वा. नि. अ. १०) |
idānīṁ kaphajādimēhānāṁ kr̥cchrasādhyatvamasādhyatvaṁ ca jñāpayituṁ bhēdēnōpadravānāha– avipākō'rucirityādi| kaphajē kāsa ārdraḥ, vātajē śuṣkaḥ| tōdaḥ saṁsargivātajanyaḥ, mēhānāṁ tridōṣajanyatvāt| muṣkāvadaraṇaṁ pākēna| amlikā amlōdgāraḥ| lōlatā sarvarasabhakṣaṇēcchā, iyaṁ tu prabhāvāt dhātukṣayādvā bhavati; yathā vātagrahaṇyāṁ ‘gr̥ddhiḥ sarvarasānām’ ityuktam||18-20||
Adhikarana pramehasyAsAdhyalakShaNam (21) · Śloka 21
yathōktōpadravāviṣṭamatiprasrutamēva ca |
piḍakāpīḍitaṁ gāḍhaḥ pramēhō hanti mānavam ||21||
(su. sū. a. 33) |
View original
यथोक्तोपद्रवाविष्टमतिप्रस्रुतमेव च |
पिडकापीडितं गाढः प्रमेहो हन्ति मानवम् ||२१||
(सु. सू. अ. ३३) |
asādhyatāmāha– yathōktōpadravāviṣṭamityādi| uktairavipākādibhiranyaiśca suśrutādyuktairupadravaiḥ; tadyathā– kaphajē ālasyāsyōpadēhaśaithilyakaphaprasēkamakṣikōpasarpaṇādikaṁ, pittajē pāṇḍurōgādikam| atiprasrutamiti atiśayaṁ dhātumūtrasrāvayuktam| piḍakāpīḍitamiti śarāvikādipiḍakāpīḍitam| gāḍhaḥ kālaprakarṣāt| yadyapi piḍakā apyupadravatvēnābhimatāḥ; yaduktaṁ carakē– “upadravāstu khalu pramēhiṇāṁ tr̥ṣṇātīsārajvaradāhadaurbalyārōcakāvipākāḥ pūtimāṁsapiḍakālajīvidradhyādayaḥ|” (ca. ni. a. 4) iti, tathā'pi piḍakānāṁ pr̥thagutpādasūcanārthaṁ pr̥thakkaraṇam| uktaṁ ca carakē– “vinā pramēhamapyētā jāyantē duṣṭamēdasaḥ|” (ca. sū. a. 17) iti| anyadapi asādhyalakṣaṇaṁ bōddhavyam| yadāha carakaḥ– “sapūrvarūpāḥ kaphapittamēhāḥ kramēṇa yē vātakr̥tāśca mēhāḥ| sādhyā na tē, pittakr̥tāstu yāpyāḥ, sādhyāstu mēdō yadi na praduṣṭam||” (ca. ci. a. 6) iti| asyārthaḥ– yē kaphajāḥ sādhyāstē sapūrvarūpāḥ santō'sādhyāḥ, pittakr̥tāstu yāpyā yē tē sapūrvarūpā ēva asādhyāḥ pratyākhyēyāḥ| sarvarōgāṇāmēva yadyapi pūrvarūpānuvr̥ttau asādhyatvamuktaṁ, tathā'pyatrāsakalapūrvarūpānvayē asādhyatvam, anyatra tu sakalapūrvarūpānvayē satīti viśēṣaḥ| kramēṇēti svanidānakramēṇa| tēna nijahētvādikr̥tā yē vātajāścatvārō mēhāstē pūrvarūparahitā api nahi sādhyāḥ, yē tu paścāt dhātvapakarṣaṇādvātānubandhēna vātajāstē sādhyāḥ yāpyā vā| ata ēvōktam– “yā vātamēhān prati pūrvamuktā vātōlbaṇānāṁ vihitā kriyā sā” (ca. ci. a. 6) ityādi||21||
Adhikarana madhumehIjAtasya pramehiNo~asAdhyatvam (22) · Śloka 22
jātaḥ pramēhī madhumēhinō vā na sādhya uktaḥ sa hi bījadōṣāt |
yē cāpi kēcit kulajā vikārā bhavanti tāṁstān pravadantyasādhyān ||22||
(ca. ci. a. 6) |
View original
जातः प्रमेही मधुमेहिनो वा न साध्य उक्तः स हि बीजदोषात् |
ये चापि केचित् कुलजा विकारा भवन्ति तांस्तान् प्रवदन्त्यसाध्यान् ||२२||
(च. चि. अ. ६) |
asādhyatāyāḥ prakārāntaramāha– jāta ityādi| ślēṣmamēdasōratiduṣṭyā mūtramēdaḥślēṣmaṇāmatimādhuryāt madhumēhinō jātō yaḥ pramēhī sa cāpyasādhyō bhavatīti| bījadōṣāditi pramēhārambhakadōṣaduṣṭabījajātapramēhitvāt| madhumēhaśabdēna cātra mēhamātramucyatē, yadi tu vātika upēkṣitō vā mēhō madhumēha ucyatē, tadā cētarapramēhayuktamātr̥pitr̥janitapramēhiṇō nāsādhyatvamuktaṁ syāt; kiñca madhumēhinā janitasya madhumēhitvamēva kāraṇānurūpatayā yuktaṁ tataśca madhumēhī madhumēhinā vā jātō na sādhya iti vaktumucitaṁ; tasyāsādhyatvamapi na vaktavyaṁ, madhumēhasyāsādhyatvādēva| anyatrāpi madhumēhaśabdēna mēhamātramuktam| yathā– “ gulmī ca madhumēhī ca rājayakṣmī ca yō naraḥ| acikitsyā bhavantyētē balamāṁsaparikṣayāt|” (ca. i. a. 9) iti| yadi hyatra madhumēhō'bhīṣṭaḥ syāttadā balamāṁsaparikṣayāditi na kr̥taṁ syāt, tasya svarūpata ēvāsādhyatvāt| yathā kiyantaḥśirasīyādhyāyē “upēkṣayā'sya jāyantē piḍakā madhumēhikāḥ|” (ca. sū. a. 17) ityādinā yā madhumēhasambandhitvēnōktāstā ēva “pramēhiṇāṁ yāḥ piḍakā mayōktāḥ” (ca. ci. a. 6) ityantēna ca cikitsāsthānē pramēhimātrasambandhitayā anūdya cikitsāyāṁ saṁyōjitāḥ| tasmādbhāvinīṁ madhumēhatāmāśritya sarva ēva mēhā madhumēhaśabdavācyāḥ| uktaṁ hi vāgbhaṭē– “madhuraṁ yacca mēhēṣu prāyō madhviva mēhati| sarvē'pi madhumēhākhyā mādhuryācca tanōrataḥ||” (vā. ni. a. 10) iti| gadādharēṇa tu piḍakāsambandhēnaiva madhumēhatvamuktaṁ, yataścarakē kiyantaḥśirasīyādhyāyē (ca. sū. a. 17) madhumēhamabhidhāya piḍakā uktā iti| tanna manōharaṁ, tatra madhumēhaśabdēna pramēhamātrābhidhānāt| yadi tu madhumēha ēvābhīṣṭaḥ syāt, tadā “upēkṣayā'sya jāyantē” iti upēkṣaṇābhidhānamanupapannaṁ syāt, piḍakānāṁ ca madhumēhabhavānāṁ cikitsōpadēśō vyarthaḥ syāditi| kulajamēhasyāsādhyatāprasaṅgēnāparēṣāmapi kulajānāmasādhyatvamāha– yē cāpītyādi| kēciditi kuṣṭhādayaḥ| kulajā iti pitr̥pitāmahādisambhūtāḥ| ētēna pramēhipitr̥pitāmahamātāmahasyāpi pramēhamasādhyaṁ darśayati| nanu, yasya pitāmahaḥ pramēhī tasya pitā'pi pramēhī, pramēhijātatvāt; tathāca sati “jātaḥ pramēhī madhumēhinō vā na sādhya uktaḥ sa hi bījadōṣāt|” ityanēnaiva gatārtham| naivaṁ, na hi pramēhiṇō jāta ityētāvatā utpannamātra ēva pramēhī bhavati, kiṁ tarhi kālavaśēna duṣṭērabhivyaktyā; yathā– kuṣṭhijātasya kuṣṭham; ētēna yadā anatiduṣṭabījēna pramēhijātēna pitrā janyatē puruṣaḥ pramēhī sō'pyasādhya iti| kulajā ityanēnaiva mēhasyāpyasādhyatāyāṁ labdhatāyāṁ punastadvacanaṁ pramēhiṇāṁ prāyēṇa santānānubandhitvapradarśanārtham| uktaṁ ca– ‘ pramēhō'nuṣaṅgiṇām’ (ca. sū. a. 25) iti||22||
Adhikarana upekShayA hi kaphapittajAnAmapi madhumehatvaM, dhAtukShayAvaraNAbhyAM kupitavAtena madhumehasambhavashca (23-25) · Śloka 25
sarva ēva pramēhāstu kālēnāpratikāriṇaḥ |
madhumēhatvamāyānti tadā'sādhyā bhavanti hi ||23||
(su. ni. a. 6) |
madhumēhē madhusamaṁ jāyatē sa kila dvidhā |
kruddhē dhātukṣayādvāyau dōṣāvr̥tapathē'thavā ||24||
āvr̥tō dōṣaliṅgāni sō'nimittaṁ pradarśayan |
kṣaṇāt kṣīṇaḥ kṣaṇāt pūrṇō bhajatē kr̥cchrasādhyatām ||25||
(vā. ni. a. 10) |
View original
सर्व एव प्रमेहास्तु कालेनाप्रतिकारिणः |
मधुमेहत्वमायान्ति तदाऽसाध्या भवन्ति हि ||२३||
(सु. नि. अ. ६) |
मधुमेहे मधुसमं जायते स किल द्विधा |
क्रुद्धे धातुक्षयाद्वायौ दोषावृतपथेऽथवा ||२४||
आवृतो दोषलिङ्गानि सोऽनिमित्तं प्रदर्शयन् |
क्षणात् क्षीणः क्षणात् पूर्णो भजते कृच्छ्रसाध्यताम् ||२५||
(वा. नि. अ. १०) |
upēkṣayā hi pittakaphajānāmapi madhumēhatvaṁ pradarśayitumāha– sarva ēvētyādi| dhātukṣayāvaraṇābhyāṁ kupitavātēna madhumēhasambhavamāha– madhumēha ityādi| madhusamamiti ‘mūtram’ iti śēṣaḥ| sa iti madhumēhaḥ| sāvaraṇaliṅgamāha– āvr̥ta ityādi| āvr̥ta iti āvr̥tavātakr̥taḥ| dōṣaliṅgānīti yēna pittādinā āvr̥tastasya vātasya ca liṅgāni pradarśayati| animittam akasmāt| kṣīṇaḥ kṣaṇāt kṣaṇāt pūrṇa iti āvaraṇēna punaḥ pūrṇō bhavan kr̥cchrasādhyō bhavati| tathāca carakaḥ– “samārutasya pittasya kaphasya ca muhurmuhuḥ| darśayatyākr̥tiṁ gatvā kṣayamāpyāyyatē punaḥ||” (ca. sū. a. 17) iti| dhātukṣayakupitavātajasya tu kēvalavātajamēva liṅgam| gadādharastvāha– madhumēhaḥ sāvaraṇavāyunaiva kriyatē| yadāha carakaḥ– “tairāvr̥tagatirvāyurōja ādāya gacchati| yadā bastiṁ tadā kr̥cchrō madhumēhaḥ pravartatē||” (ca. sū. a. 17) iti| kēvalavātajēṣu tu kaṣāyādivamanādyatiyōgādikr̥tēṣu dhātukṣayajēṣu vāyōrāvaraṇaṁ nāstīti bhēdaḥ||23-25||
Adhikarana sarveShAM pramehANAM madhumehavAcitve nimittam (26) · Śloka 26
madhuraṁ yacca mēhēṣu prāyō madhviva mēhati |
sarvē'pi madhumēhākhyā mādhuryācca tanōrataḥ ||26||
(vā. ni. a. 10) |
View original
मधुरं यच्च मेहेषु प्रायो मध्विव मेहति |
सर्वेऽपि मधुमेहाख्या माधुर्याच्च तनोरतः ||२६||
(वा. नि. अ. १०) |
madhumēhaśabdapravr̥ttau nimittamāha– madhuraṁ yacca mēhēṣvityādi||26||
Adhikarana pramehopekShayA piDakAsambhavaH (27-28) · Śloka 28
śarāvikā kacchapikā jālinī vinatā'lajī |
masūrikā sarṣapikā putriṇī savidārikā ||27||
vidradhiścēti piḍakāḥ pramēhōpēkṣayā daśa |
sandhimarmasu jāyantē māṁsalēṣu ca dhāmasu ||28||
(vā. ni. a. 10) |
View original
शराविका कच्छपिका जालिनी विनताऽलजी |
मसूरिका सर्षपिका पुत्रिणी सविदारिका ||२७||
विद्रधिश्चेति पिडकाः प्रमेहोपेक्षया दश |
सन्धिमर्मसु जायन्ते मांसलेषु च धामसु ||२८||
(वा. नि. अ. १०) |
pramēhōpēkṣayā piḍakāsambhavaṁ darśayitumāha– śarāvikētyādi| iha daśapiḍakāsu vinatāyāḥ pāṭhō bhōjaviruddhaḥ, bhōjē hi nava piḍakāḥ; tadyathā– “śarāvikā sarṣapikā kūrmikā jālinī tathā| kulatthikā'lajī putrī vidārī vidradhī tathā|| navaitāḥ piḍakā jñēyāḥ” ityādi| kulatthikā bhōjē masūrikā jñēyā; kintu bhōjē ēva vinatā nyūnēti vaktuṁ sukaraṁ, suśrutē carakē ca vinatāyā darśanāt| carakē tu sapta piḍakāḥ| tadyathā– “śarāvikā kacchapikā jālinī sarṣapī tathā| alajī vinatākhyā ca vidradhī cēti saptamī||” (ca. sū. a. 17) iti| tatra prāyōbhāvāt saptānāmabhidhānam| yataḥ tēnaiva kiyantaḥśirasīyē “tathā'nyāḥ piḍakāḥ santi” ityādinā adhikapiḍakāsambhavaḥ sūcitaḥ| pramēhōpēkṣayētyabhidhānaṁ madhumēhēna pramēhamātrēṇa ca piḍakāsambhavaṁ darśayati| ata ēva “vinā pramēhamapyētāḥ” (ca. sū. a. 17) ityatra pramēhamātragrahaṇaṁ kr̥tam| dhāmasviti sthānēṣu||27-28||
Adhikarana sharAvikA-sarShapikA-kacchapikA-jAlinI-vinatA-putriNI-masUrikA-alajI-vidArikA-vidradhilakShaNam (29-33) · Śloka 34
antōnnatā tu tadrūpā nimnamadhyā śarāvikā |
gaurasarṣapasaṁsthānā tatpramāṇā ca sarṣapī ||29||
sadāhā kūrmasaṁsthānā jñēyā kacchapikā budhaiḥ |
jālinī tīvradāhā tu māṁsajālasamāvr̥tā ||30||
avagāḍharujāklēdā pr̥ṣṭhē vā'pyudarē'pi vā |
mahatī piḍakā nīlā vinatā nāma sā smr̥tā ||31||
mahatyalpacitā jñēyā piḍakā cāpi putriṇī |
masūrākr̥tisaṁsthānā vijñēyā tu masūrikā ||32||
raktā sitā sphōṭacitā dāruṇā tvalajī bhavēt |
vidārīkandavadvr̥ttā kaṭhinā ca vidārikā ||33||
vidradhērlakṣaṇairyuktā jñēyā vidradhikā tu sā |34|
(su. ni. a. 6) |
View original
अन्तोन्नता तु तद्रूपा निम्नमध्या शराविका |
गौरसर्षपसंस्थाना तत्प्रमाणा च सर्षपी ||२९||
सदाहा कूर्मसंस्थाना ज्ञेया कच्छपिका बुधैः |
जालिनी तीव्रदाहा तु मांसजालसमावृता ||३०||
अवगाढरुजाक्लेदा पृष्ठे वाऽप्युदरेऽपि वा |
महती पिडका नीला विनता नाम सा स्मृता ||३१||
महत्यल्पचिता ज्ञेया पिडका चापि पुत्रिणी |
मसूराकृतिसंस्थाना विज्ञेया तु मसूरिका ||३२||
रक्ता सिता स्फोटचिता दारुणा त्वलजी भवेत् |
विदारीकन्दवद्वृत्ता कठिना च विदारिका ||३३||
विद्रधेर्लक्षणैर्युक्ता ज्ञेया विद्रधिका तु सा |३४|
(सु. नि. अ. ६) |
sarvāsāmākr̥timāha– antōnnatētyādi| tadrūpēti śarāvarūpā| alpacitā alpapiḍakāntarācitā| vidradhērlakṣaṇairyuktētyabhidhānēna vidradhērasyā bhēdō bōdhyaḥ||29-33||–
Adhikarana piDakAnAmArambhakakAraNam (34-35) · Śloka 35
yē yanmayāḥ smr̥tā mēhāstēṣāmētāstu tanmayāḥ ||34||
(su. ni. a. 6) |
vinā pramēhamapyētā jāyantē duṣṭamēdasaḥ |
tāvaccaitā na lakṣyantē yāvadvāstuparigrahāḥ ||35||
(ca. sū. a. 17) |
View original
ये यन्मयाः स्मृता मेहास्तेषामेतास्तु तन्मयाः ||३४||
(सु. नि. अ. ६) |
विना प्रमेहमप्येता जायन्ते दुष्टमेदसः |
तावच्चैता न लक्ष्यन्ते यावद्वास्तुपरिग्रहाः ||३५||
(च. सू. अ. १७) |
piḍakānāmārambhakakāraṇamāha– yē yanmayā ityādi| tanmayā iti nirdēśaḥ kvacidapavādaviṣayē'pyutsargō'bhiniviśata iti ṅīpaṁ bādhitvā ṭāpā sādhanīyaḥ| taddōṣaṁ matvā kaiścit ‘tatkr̥tāḥ’ iti pāṭhāntaraṁ kr̥tam| ayamatra piṇḍārthaḥ– yō yaddōṣōlbaṇō mēhastaddōṣōlbaṇēnaiva piḍakā bhavanti| nanu, jālinyāṁ tīvradāhaḥ paṭhitaḥ, sa ca pittakr̥taḥ, bhōjē'pi jālinī pittakr̥taiva paṭhitā; yathā– “parasparābhisambandhā piḍakā caikadēśajā| pittōtkaṭā dāhavatī bhr̥śarug jālinī matā||” iti| tatkathaṁ jālinyāṁ pittajatvaniyamāt yē yanmayā ityādigranthārthasaṅgatiḥ? naivaṁ, pracurapiḍakānāṁ tanmayatvēna bāhulyēnābhidhānaṁ; yathā– chatriṇō gacchantīti gadādharaḥ; kiṁvā svamahimnā jālinī pittapradhānā bhavati, ślēṣmavātajamēhabhavatvēna ślēṣmavātapradhānā ca; tēna dōṣatrayapradhānatvāt sarvadā sā bhavati| anyastvāha– tīvradāhatvaṁ pittōtkaṭatvaṁ ca paittikamēhajāyāṁ jālinyāmavagantavyam, anyamēhajā tu anyadōṣōtkaṭā nirdāhā ca| ata ēva carakē jālinī kaphōlbaṇā nirdāhā ēva paṭhitā| tadyathā– “śarāvikā kacchapikā jālinī cēti duḥsahāḥ| jāyantē tā hyatibalāḥ prabhūtaślēṣmamēdasām|| stabdhā sirājālavatī snigdhasrāvā mahāśrayā| rujānistōdabahulā sūkṣmacchidrā ca jālinī||” (ca. sū. a. 17) iti| na cātiprasaktiḥ, uktaṁ hi carakē samarthyatē; asmiṁśca samādhānē yē yanmayā ityādi na vyāhanyatē| carakabhōjavacanayōścāvirōdhārthaṁ yatnāntaraṁ mr̥gyam| kārtikastvāha– pākakālē pittōtkaṭatvaṁ, “tasmāddhi sarvē paripākakālē pacanti śōthāṁstraya ēva dōṣāḥ|” (su. sū. a. 17) iti vacanāt; ētattu sarvatrāviśēṣānnādriyantē||34-35||
Adhikarana asAdhyapiDakAlakShaNam (36) · Śloka 36
gudē hr̥di śirasyaṁsyē pr̥ṣṭhē marmasu cōtthitāḥ |
sōpadravā durbalāgnēḥ piḍakāḥ parivarjayēt ||36||
(su. ni. a. 6) |
View original
गुदे हृदि शिरस्यंस्ये पृष्ठे मर्मसु चोत्थिताः |
सोपद्रवा दुर्बलाग्नेः पिडकाः परिवर्जयेत् ||३६||
(सु. नि. अ. ६) |
asādhyapiḍakālakṣaṇamāha– gudē ityādi| sōpadravā iti upadravāśca tr̥ṭkāsādayaḥ| yathāha carakaḥ– “tr̥ṭkāsamāṁsasaṅkōcamōhahikkāmadajvarāḥ| visarpamarmasaṁrōdhāḥ piḍakānāmupadravāḥ||” (ca. sū. a. 17) iti| piḍakāstu prāyēṇādhaḥkāya ēva, dōṣadūṣyāṇāmadhaḥprasaraṇāt, “rasāyanīnāṁ ca daurbalyānnōrdhvamuttiṣṭhanti pramēhiṇāṁ dōṣāḥ||” (su. ci. a. 12) iti vacanācca| kēcidāhuḥ– strīṇāṁ pramēhō na bhavatīti| tathāca tantrāntarē– “rajaḥprasēkānnārīṇāṁ māsi māsi viśudhyati| sarvaṁ śarīraṁ dōṣāśca na pramēhantyataḥ striyaḥ||” iti| kintu strīṣu pramēhadarśanāt, ētaddhētubalādanyarōgāsambhavatvāccaitat prāyōvādamāśrityōktam| mēhanivr̥ttilakṣaṇaṁ ca suśrutē paṭhitam| tadyathā– “pramēhiṇō yadā mūtramanāvilamapicchilam| viśadaṁ tiktakaṭukaṁ tadā''rōgyaṁ pracakṣatē||” (su. ci. a. 12) iti||36||
Adhikarana puShpikA · Śloka 33
iti śrīmādhavakaraviracitē mādhavanidānē pramēhapramēhapiḍakānidānaṁ samāptam ||33||
View original
इति श्रीमाधवकरविरचिते माधवनिदाने प्रमेहप्रमेहपिडकानिदानं समाप्तम् ||३३||
iti śrīkaṇṭhadattakr̥tāyāṁ madhukōśavyākhyāyāṁ pramēhapramēhapiḍakānidānaṁ samāptam||33||